Rääkisin mõni aeg tagasi oma ammuse tuttavaga ning teades, et ta tihti soomemaal reisib ja seda keelt ei oska, pakkusin talle lähiajal alustavat soome keele kursust.
Tuttav on mul selline asjalik! 
Kõrgharidusega, laia silmaringiga….
Kiitsin ja kiitsin, et vot selline hää võimalus õppida keelt ja et õpetja on nii-nii mõnusa õpetamisstiiliga… No mis Te arvate mis minu hea-hea tuttav ütles selle peale – muidugi, nagu tõeline eestalne ütles ta, et tead, vaja oleks küll – tööl kuluks ka ära, aga rahaga on raske ja aega ka ei ole!
Ma siis talle kohe selgitasin, et vaata ega siis haridus ja areng ei tohiks kuidagi ka majanduslanguse ajal unarusse jääda, maksta saab mitmes osas, nii et eelarvesse suurt auku ei tuleks ja et erinevad kursused alustavad eri aegadel, on päeval ja on õhtul ja nädalavahetusel ka!
Tema aga kostis, et vaata, isegi peab päeval oma aju pingutama ja mõtlema ja muretsema. Kui päev otsa saama hakkab siis tahaks kodus diivanil kerra tõmbuda ja pilgu telekale suunata, vaadata mõnd saadet või filmi mis laseks unustada millises jamas me iga päev peame hakkama saama. Õppimine nõuaks aga pingutust, mis sellele puhkeajale kriipsu peale tõmbaks. Ja lisas veel, et tead ma parem kogun soojamaa reisi tarvis raha – see pidavat parim viis olema lõõgastumiseks ja praeguste aegadega hakkama saamiseks.
Vot siis! Noh, mis ma ikka oskasin öelda… Soovisin aga jõudu edasi rassida ja läksimegi igaüks oma teed.
Hiljem aga arutlesin isekeskis, et kes siis juhib meie imelise kodumaakese kriisist välja… Kes on need ennastarendavad, vahvad ja kanged ja tugevad ja säravad kes võtavad oma üüratu tedamiste- ja kogemustepagasi ning kõnnivad selg sirge teisi eestvedades MASUst piimajõgede ja pudrumägede aegadesse!? Mnjah, näib et tublid ja toredad keskpärased eestlased sellega hakkama siiski ei saaks…. kui juba õhtust telekavaatamist enesearegu vastu vahetada ei raatsita, siis millestki aeganõudvamast ei saa vast juttugi olla.
caligokoolituskeskus
mariauuetoa
